Team Austonians

No nii no nii no nii:) Tere Eesti, tere eesti keelt kõnelevad inimesed, siin ma siis nüüd jälle olen:) Vaatan, et päris palju on lugejaid olnud siin blogis. Väga mõistlik ütlen ma selle peale ja tänud, et olete viitsinud vaevaks minu kirjutisi lugeda. Üritan tänasesse blogisse mõned pildid integreerida. Arvan, et ilma nendeta see blogi on liiga tühi. Vaatame mis välja tuleb. Ei jaga ka veel väga seda blogspoti disaini nii, et normaalse kujunduse saavutamiseks läheb veel aega:)

Üleeile käisime lõuna pool Gold Coastis, sellises kohas nagu Burleigh Heads. Tegime jalutuskäigu väikesesse mäe peal asuvasse parki millelt avanes kena vaade Surfers Paradise'ile. Laadisin pildid sellest tripist üleeile ka oma pildialbumisse. Kellel huvi minge vaadake järgi, pildid räägivad enda eest. Pargis tegime väikse jalutuskäigu mille järel suundusime randa. Väike suplus, väike chill, nagu ikka Gold Coastil tavaks:) Nii ta käib. Ilmad on hetkel väga mõnusad. Umbes nagu hea Eesti suvi. Ei kujutagi ette mis veel detsembris-jaanuaris saama hakkab kui saabub korralik suvi. Õhk läheb niiskemaks ja temperatuurid peaksid minema sinna 35C ja ülespoole. Ootan mõnuga:)

Eile sai jälle mõnusat ilma nautida. Broadbeach'il (Gold Coasti linnaosa, mis asub kohe Surfers Paradise'i kõrval) korraldati rannavolle võistlus. 4 inimest tiimis ja miinimum 3 mängu. Mängud kestsid kahe võiduni. Esimesed kaks geimi 21 punktini ja kui seis jäi viiki 1:1 siis viimane geim mängiti 10 punktini. Mängijate tase oli varieeruv - algajatest kuni päris heade mängijateni. Ise ma pean ennast ka algajaks:) Ok, võib olla mitte päris algaja kuna omal ajal sai Mati Meriranna all võrkpallitrennis käidud ja natuke tehnikat on ka külge jäänud. Tavaliselt minu võrkpalli mängud piirduvad Võsu rannas mängimisega, nii et see on selge, et mingit korralikku taset mul pole. Aga tähtis polnudki võit vaid osavõtt ja sotsialiseerumine:) Meie tiimi nimi oli Austonians, ehk siis kaks eestlast ja kaks austraallast. Ütlen ausalt, et ühtegi võitu me ei saanud:) Esimese mängu oleksime tegelikult võinud võita aga ei läinud kahjuks nii:) Selline on sport:) Mina, uimane nagu ma vahel olen, panin lõpus korraliku õuna maha. Vimased kaks mängu olid meil järjest, ja millegipärast viimases mängus kui tegelikult tehti pärast esimest geimi joogipaus, mõtlesin mina et mäng on läbi. Viskasin päikseprillid ja mütsi oma kotti ja suundusin otsejoones ookeanisse. Higine ja liivane nagu ma olin siis oli väga mõnus ja jahutav tunne natuke supelda ja lainetele vastu ujuda. Ujumised ujutud, läksin siis tagasi võrguväljakute poole ja nägin, et meie tiim ikka mängib veel:) Siis oli selge, et panin vist puusse natuke. Aga mis seal ikka, teinekord olen tähelepanelikum:) Pärast võistlusi oli pubis võistluse pidulik lõpetamine ja auhindade kättejagamine. Umbes tunnikese olin seal ja siis panin ketsid. Hiljem toimus Surfers Paradise'is veel väike eestlaste istumine. Grillisime liha, jõime õlut ja rääkisime juttu. Mõistlik.

Eelmises blogis kirjutasin, et lähen proovipäevale ühte restosse kuhu ma oma CV viisin. Mis resto see oli võite vaadata SIIT. Sattusin juhuslikult otse trammi(slängis on see aeg, kui tuleb palju kliente korraga ja on väga kiire). Sain oma tööülesannetega ilusti hakkama ja kui proovipäev läbi oli, sain positiivse vastuse. Aga ma ei ole kindel, et ma selle pakkumise vastu võtan. Esiteks oli köök liiga väike ja natuke räpane. Not my cup of tea. Mul on veel aega mõelda ja otsida muid variante. Järgmine nädal lubati sealt mulle helistada ja küsida mis ma otsustasin. Eks näis.

Selleks korraks kõik...