Nagu pealkiri ka juba ütleb, olen ma oma Austraalia seiklustega otsapidi Brisbane'i jõudnud. Nii palju olin kuulnud sellest kohast ja korraks isegi sattunud siia kogemata. Nimelt kunagi Gold Coast'ilt Byron Bay'sse sõpru külastamas käies ja sealt tagasi tulles, suutsin ennast vale bussi peale sättida ja nii ma siis kogemata Brisbane'i sattusin. Õnneks Brisbane on vaid umbes 100km kaugusel Gold Coastist ja mind see pisike seiklus väga ei morjendanud. Lühike tripp rongiga ja olin tagasi Kullarannikul.
Hetkel olen oma uue kodu hoovipoolsel rõdul lühikestes riietes ja naudin talvist päikest mis on sama soe umbes nagu keskmine Eesti suvi. Päeval umbes 20 kraadi ja õhtul ja öösel võib päris jahedaks minna, nii umbes 8 kraadi ehk on külmim temperatuur. See selleks. Kodu asub Brisbane'i linnaosas nimega The Gap. Maja on poolenisti mägedes ja rohelust ja linnulaulu on ümbruses ohtralt. Olen Brissus olnud vaid nädal aega kõigest ja peaks mainima, et üsna ilus linnakene. Paar minu head sõpra on siin linnas eelnevalt elanud ja olin kuulnud palju positiivset selle Austraalia suuruselt kolmanda linna kohta. Tänud ühele neist sõpradest, kelle tutvuste ja abiga oli mul kohe ka elamine olemas siia saabudes. Cheers, mate! Ainuke suur miinus on siin randade mitteolemasolu. Aga Gold Coast ja Sunshine Coast on vaid lühikese autosõidu kaugusel nii, et kõik on hästi ja nurisemiseks pole põhjust. Queensland'i talv on palju nauditavam ja päikeserohkem kui seda oli Melbourne'is, Victoria territooriumil. Melbourne'is oli sügisel ja talvel kohati nagu hall ja sügisene euroopa ilm - palju nulli poole kiskuvat temperatuuri, vihma ja tuult. Kohati oli päeval vaid 10 kraadi sooja. Loomulikult, mina, kui põhjamaade mees olen selliste ilmadega harjunud aga ega ma ei tulnud siia Austraaliasse talvemütse ja sulejopesid kandma kuna olen seda ju teinud terve elu põhimõtteliselt. Ma tulin siia selleks, et kanda ainult t-särki, ujumispükse ja plätusid. Või noh... see on üks paljudest põhjustest miks ma siin olen ja see ei ole teps mitte vähetähtis. Kindel see! Selleks ma otsustasin ka elukohta vahetada ja suunduda põhja poole, päikesele ja troopikale lähemale. Samas ka lähemale ämblikele, lendavatele prussakatele, madudele ja paljudele teistele isenditele kes Queenslandi enda koduks peavad.
Suurim seik mis ette võetud sai viimasetel aegadel oli minu autotripp Melbourne'ist Brisbane'i. See hõlmas 3. osariiki, kestis kokku 16 päeva ja maha sõitsime umbes 3000km. Otse tee Melbourne'ist Brisbane'i peaks olema ligikaudu 1700km kõigest aga kuna meil oli vaja palju näha, palju kogeda ja kiiret polnud siis kiikasime paljudesse rahvusparkidesse, randadesse ja mägedesse mis teele jäid ja nii see kilometraaz kasvas. Nüüd natuke lähemalt minu elu seni suurimast ja pikimast autotripist.
Melbourneist lahkusin ma juba 25-ndal mail. Olin varemalt oma sakslasest sõbra, Lennartiga, teinud plaane pöördumaks oma eluga tagasi Queenslandi päikese alla. Umbes kaks kuud ette hakkasime me mõtteid selles suunas mõlgutama, et võiks teha midagi lahedat ja suunduda väiksele reisile mis kulmineeruks elama asumisega uude linna. Meie hea trump oli see, et Lennart omas Volkswagen Transporterit mis oli ideaalne transport/kodu selle tripi jaoks. Taha furgooni oli Lennart eelnevalt narivoodi sisse ehitanud ja vahetult ennem reisi algust jõudis ta omale veel korralikud kõlarid ja woofri installeerida. Muusika oli meie suurim sõber kogu selle tripi vältel. Kui plaan oli valmis ja suund teada siis oli vaja kõik Melbourne'iga siduvad nöörid läbi lõigata ehk siis teada anda meie lahkumisest nii tööl kui ka üürikorteris. Kui need tehtud siis jäi vaid oodata päeva mil saab oma elamise autosse toppida ja lapatsi põrandasse suruda:) Tegelikult me väga ei kihutanud kui aus olla. Üritasime alati sõita mõistliku kiirusega sest aega meil oli ja kindlasti ei olnud kiiret kuhugi. Sisetunne ütles, et sellest reisist tuleb midagi põnevat ja kogemusterikast ja nii ka läits.
 |
| Meie masin |
Nagu öeldud sai lahkusime Melbourne'ist 25. mail. Plaan oli lahkuda hommikul pärast tipptundi aga kuna eelmisel päeval oli hosteli sõpradega väike istumine Brunswick street'il siis lükkus start edasi ja me väljusime Melbourne'ist alles kella nelja ajal õhtul. Kogu tripi ajal üldse oli meil kaardilugemine päris heal tasemel ja tee Melbourne'ist välja leidsime üsna kergelt. Põhiliseks abivahendiks on orienteerumine selles kus asuvad mis ilmakaared. Kui see on teada siis ei olegi midagi keerulist. Mainiks veel seda, et Melbourne'ist lahkudes oleksime me ümber reastudes ühele autole peaaegu ette keeranud. Sellest oleks võinud tulla kiire lõpp meie reisile nagu New york Knicks'ile selle aasta NBA play-offides. Selles suhtes olime me Dallas Mavericks ja läksime võiduka lõpuni milleks oli minu jaoks Brisbane ja Lennarti jaoks Byron Bay.
Hume Highway'd mööda lahkusime me Melbourne'ist ja võtsime suuna Mount Beauty suunas mis asub Victoria High Country's ehk siis mägedes. Selleks pidime suuna võtma Canberra ja Sydney peale ja siis ära keerama Wangaratta'st kagu ja lõuna suunas. Meie plaan oli ära näha Victoria High Country ja siis sõita alla rannikule ja edasi jätkata teekonda põhja suunas mööda rannikut. Esimesel õhtul me Mount Beauty'sse ei jõudnudki ja ööbisime kohas nimega Myrtleford. Hõivasime omale koha väikeses parklas ja saime esimest korda und maitsta autos magades. Ütlen ausalt, päris külm oli esimene öö. Kuna ööbisime põhimõtteliselt juba mägedes siis oli ka selge, et talvel peab seal külm olema. Mainin veel seda, et Melbourne'ist lahkudes oli ilm üsna pilves ja hall. Nii oli. Järgmise päeva hommikul teretas meid aga päike kõrgel taevas. Ilmadega vedas meil kuni Sydney'sse jõudmiseni. Nii, et siit edasi kirjutades ma ei hakka mainima, et päike paistis koguaeg.
 |
| Victoria High Country |
Arvan, et kell võis ärgates 10 olla küll juba. Suuna võtsime edasi Mounty Beauty poole jälle kus me sõime ühe korraliku ozi breky ja kolasime mägedes. Järgmine peatus oli Omeo, ennem mida nägime ilusat paisjärve mille nimeks on Rock Valley Storage. Sillerdava päikse ja ilusate mägede taustal oli see järv üsna imeline. Omeo'sse jõudes saatsin kaardi oma emale Eestisse ja käisime sõime õhtusööki kohalikus baaris. Omapärane elu neil seal mägedes. Väga rahulik ja sõbralik olemine. Pärast Omeo'd sain ka mina oma autosõidu oskusi proovida ja võtsin ohjad endale. Väga huvitav autosõidukogemus oli see kindlasti mööda mägesid, üles alla ja vasakule paremale. Enamuse reisi vältel oli roolis Lennart kuna see oli tema auto ja üsna pirtsakas ka veel siis arvasime, et nii on ohutum. Viga oli selles, et käigud sellel saksa masinal ei töötanud korralikult ja vajas vilunumat kätt. Hiljem muidugi ma sõitsin veel mitu korda ja käikudevahetus ei olnud probleem. Sõitis see auto nii gaasi kui bensiiniga mis hoidis korraliku summa raha meil kokku. Gaas on siin kordades odavam kui bensiin.
 |
| Freedom |
Teisel õhtul pakkus meile öömaja metsatukk mis oli vahetult väljas asulast nimega Nowa Nowa. Ookean vaid mõnekümne minuti kaugusel, oli temperatuur õhtul soojem kui eelmisel ja nii me siis võtsime välja matkatoolid kuulasime muusikat ja jõime õlli. Ma mäletan, et vahepeal imetlesime öist tähtede rohket taevast ja arutlesime selle üle, kui teistmoodi on lõunapoolkera taevas põhjapoolkera taevast. Nii moodi me seal vahtisime ja imetlesime seda lähedal olevat ja samas kauget kosmost. Samal ajal muusika mängis endiselt ja auto aku tühjenes ilma meie paha aimamata...
 |
| Abivalmis austraallased |
Hommikul ootas meid siis üllatus, milleks oli tühi auto aku. Üritasime seda saksa uhkust käima lükata aga tulutult. 10 minutit vist olime toimetanud kui tulid mingid asjalikud vennad oma maasturiga ja vedasid köiega meie masinale elu sisse. Maastur oli kasti ja vilkuritega ning lähemal usutlemisel selgus, et nad tegelevadki selliste asjadega ehk siis patrullivad mööda maanteid ja üks osa tööst on ka hättajäänuid aidata. kes nad siis olid? Metsavaht-maanteepatrullid?
Järgmiseks sihtpunktis võtsime Eden'i mis tähendas ka seda et jõudsime New South Wales'i territooriumile.
Jätkub...
No comments:
Post a Comment