Aivo & Lennart on a road trip - part 3

Tere ja hallo!

V6tsin vaevaks j2lle kirjutada yle pika aja. Siiani pole lihtsalt olnud mahti seda teha. Yx p6hjus on kindlasti see, et ma lihtsalt ei viitsi ja teine pohjus, et polegi nagu midagi v2ga kirjutada. Ma ei hakka ju kirjutama iga p2ev, et k2isin t88l ja siin sooja p2ikese all on nii tore ja maruvahva. Seda te juba teate nagunii ammu, et siin on soe p2ike ja seda on v6rreldes euroopaga ikka kordades rohkem. See selleks. R22kides t88st siis viimased kuud olen t88tanud kohas nimega Coffee Club. Kes Austraalias k2inud see teab mis brandiga tegu. Neid Coffee Club'e on siin koalade ja madude maal p2ris ohtrasti. Tegemist on siis sellise kohviku stiilis toiduga mida mul tuleb valmistada. Menyy pole nyyd teab mis huvitav ja megamaitsev aga kogemus sellegi poolest. Olen p2ris palju saanud iseseisvalt k88gis tegutseda ja majandada. Ytleme nii, et see k88gi standard pole kindlasti see mis minu eelmistes t88kohtades Austraalias ja Londonis kuid kogemuse m6ttes on see v2ga kymnesse minu jaoks. Ega siis restoranid pole ainukesed kohad kus inimesed oma keha kinnitamas k2ivad. Kohvikud on siin p2ris populaarsed ja kindlasti on oma brandinimega esirinnas ka Coffee Club. Mainin veel 2ra, et tegelikult t88tan ma isegi kahes Coffee Clubis korraga. M6ned n2dalad tagasi sain veel m6ned 6htused vahetused lisaks oma kodu kandis The Gap'is olevas Coffee Clubis. Nagu eesti mehele kohane tuleb rabada ikka kahe t88kohaga:) V6i noh nii r22gitakse, et eesti mehed pidid ilged t88rygajad olema. Aga selle ma j2tan lugeja otsustada kas see nii ikka on. Minu jaoks on tegu lihtsalt sellega, et liiga palju on vaba aega ja mis siin ikka passida. Parem teen t88d ja teenin raha, et saaks seda suurt loodetud rahahunnikut ehitada:) Jah muidugi. Yldiselt olen harjunud, et restoranis t88tades tuleb tunde n2dalas sinna 50-55 kanti ja kuna selles esimeses Coffee Clubis tuleb neid tunde umbes 35-40 siis otsustasin lihtsalt yhe t88koha veel omale sebida. M6eldud ja tehtud.

The Gap, Brisbane - hommikul vara bussi oodates

L2kski juba jutt liiga pikaks sellest t88st. Mis siis veel? Viimased kuud olen saanud ka palju palli r6ngast sisse loopida. S6ber avastas, et siin meie kandis on korralikud v2ljakud kus korvidel on isegi v6rgud kyljes. V2ljakuid siis tervelt neli. N2dalas olen v2hemalt 3-4 korda k2inud k2tt harjutamas, et pyss ikka korralikult 6litatud oleks kui Eestis k6vemaks korvpalliks l2heb:) Lisaks treenin endiselt oma selga, et sellega j2lle 6nnetus ei juhtuks. Taastusraviarst soovitasid sellega j2tkata pikalt p2rast operatsiooni ja nii ma ka teen.

 Nagu n2ha oma road tripi blogi ma ei j2tkanud kuna see oleks tulnud v2ga pikk. Selle asemel alustasin v2ikest videoblogi. Esimesed 2 osa on juba yleval youtube'is. Lingid on ka siin all pool lehekyljel olemas. Yritan ysna pea uued osad lisada. Ei ole see videote tegemine kerge kui arvuti on nii vana, et tahaks selle suure pauguga ymber puu lyya:) Videot88tlusprogramm vajab k6vasti v6imsamat arvutit nii, et seni tehtu on k6ik nagu p6lve otsas kokku meisterdatud. Aga usun, et teen neid osasid kindlasti juurde. Materjali sirvides vaatan, et yx 3-4 osa tuleb kindlasti veel. Elame n2eme.

Ega palju mul siin prussakatest tulvil riigis ei olegi j22nud. T2nase seisuga veel 13 p2eva. Enamus nendest p2evadest olen t88l muidugi. Viimase n2dalavahetuse veedan Gold Coast'il kohalike s6pradega. Plaanis on v2ike yritus basseinidega, lihagrillimisega ja m6nusas annuses 6lledega. Veel on plaanis teha p2evane tripp kohalikku hipilinna Nimbinisse ja loodame, et saab ka viimast korda Byron Bays rannam6nusid nautida.

Ja kui siit lahkun siis kohe puhkama:) Ammu juba aeg selleks. Kaua sa ikka rabad t88d teha. On vaja kindlasti puhata ja m2ngida. Puhkuse sihtkohaks on Kambodza ja v6ib olla ka Tai Kuningriik. Aega on mul puhkust nautida natuke v2hem kui kuu aega ja eks siis ole n2ha kas j6uan peale Kambodza ka Taisse minna ...v6i hoopis Vietnami? Kui Kambodzasse olen maandunud siis koha peal otsustan. Esimesed p2evad kavatsen veeta Sihanoukville'is eestlaste hotellis nimega Beach Road Hotel millest on ka Eesti ajakirjandus juttu teinud m6ned korrad. Ei sa 8elda, et ma ei oota juba seda reisi. Polegi kunagi aasias ju k2inud. 5 tundi mis ma Malaysias Kuala Lumpuri lennujaamas veetsin Austraaliasse tulles, ei l2he arvesse. 6nneks on mul Kambodzasse minnes ja sealt tagasi tulles asja ka Kuala Lumpurisse j2lle nii, et yritan ka seal tiirud peale teha. Aasiast lahkudes j6uan Londonisse kus veedan paar p2eva ja siis tere tulemast suurte v6imaluste riik, Eesti! Kas pole tore? :) P6hjusi on mitmeid miks v6iks koju minna mingiks ajaks v2hemalt. Ja need p6hjused on s6brad, ema, isa, 6de, vend... rohkem p6hjuseid ei olegi vaja ma arvan. Ja loomulikult ootan ma kindlasti ka seda, et saaks korralikult korvapalli m2ngida koos s6pradega millele v6iks j2rgneda kuum saun koos j22kylma 6llega n2iteks. Ma ei oleks yldse selle vastu.

Jadaega!

part 2

Road tripi video!!!! esimene osa

Kokkuvõte Melbourne'ist

Tervitused Brisbane'ist ja road trip

Nagu pealkiri ka juba ütleb, olen ma oma Austraalia seiklustega otsapidi Brisbane'i jõudnud. Nii palju olin kuulnud sellest kohast ja korraks isegi sattunud siia kogemata. Nimelt kunagi Gold Coast'ilt Byron Bay'sse sõpru külastamas käies ja sealt tagasi tulles, suutsin ennast vale bussi peale sättida ja nii ma siis kogemata Brisbane'i sattusin. Õnneks Brisbane on vaid umbes 100km kaugusel Gold Coastist ja mind see pisike seiklus väga ei morjendanud. Lühike tripp rongiga ja olin tagasi Kullarannikul.

Hetkel olen oma uue kodu hoovipoolsel rõdul lühikestes riietes ja naudin talvist päikest mis on sama soe umbes nagu keskmine Eesti suvi. Päeval umbes 20 kraadi ja õhtul ja öösel võib päris jahedaks minna, nii umbes 8 kraadi ehk on külmim temperatuur. See selleks. Kodu asub Brisbane'i linnaosas nimega The Gap. Maja on poolenisti mägedes ja rohelust ja linnulaulu on ümbruses ohtralt. Olen Brissus olnud vaid nädal aega kõigest ja peaks mainima, et üsna ilus linnakene. Paar minu head sõpra on siin linnas eelnevalt elanud ja olin kuulnud palju positiivset selle Austraalia suuruselt kolmanda linna kohta. Tänud ühele neist sõpradest, kelle tutvuste ja abiga oli mul kohe ka elamine olemas siia saabudes. Cheers, mate! Ainuke suur miinus on siin randade mitteolemasolu. Aga Gold Coast ja Sunshine Coast on vaid lühikese autosõidu kaugusel nii, et kõik on hästi ja nurisemiseks pole põhjust. Queensland'i talv on palju nauditavam ja päikeserohkem kui seda oli Melbourne'is, Victoria territooriumil. Melbourne'is oli sügisel ja talvel kohati nagu hall ja sügisene euroopa ilm - palju nulli poole kiskuvat temperatuuri, vihma ja tuult. Kohati oli päeval vaid 10 kraadi sooja. Loomulikult, mina, kui põhjamaade mees olen selliste ilmadega harjunud aga ega ma ei tulnud siia Austraaliasse talvemütse ja sulejopesid kandma kuna olen seda ju teinud terve elu põhimõtteliselt. Ma tulin siia selleks, et kanda ainult t-särki, ujumispükse ja plätusid. Või noh... see on üks paljudest põhjustest miks ma siin olen ja see ei ole teps mitte vähetähtis. Kindel see! Selleks ma otsustasin ka elukohta vahetada ja suunduda põhja poole, päikesele ja troopikale lähemale. Samas ka lähemale ämblikele, lendavatele prussakatele, madudele ja paljudele teistele isenditele kes Queenslandi enda koduks peavad.

Suurim seik mis ette võetud sai viimasetel aegadel oli minu autotripp Melbourne'ist Brisbane'i. See hõlmas 3. osariiki, kestis kokku 16 päeva ja maha sõitsime umbes 3000km. Otse tee Melbourne'ist Brisbane'i peaks olema ligikaudu 1700km kõigest aga kuna meil oli vaja palju näha, palju kogeda ja kiiret polnud siis kiikasime paljudesse rahvusparkidesse, randadesse ja mägedesse mis teele jäid ja nii see kilometraaz kasvas. Nüüd natuke lähemalt minu elu seni suurimast ja pikimast autotripist.

Melbourneist lahkusin ma juba 25-ndal mail. Olin varemalt oma sakslasest sõbra, Lennartiga, teinud plaane pöördumaks oma eluga tagasi Queenslandi päikese alla. Umbes kaks kuud ette hakkasime me mõtteid selles suunas mõlgutama, et võiks teha midagi lahedat ja suunduda väiksele reisile mis kulmineeruks elama asumisega uude linna. Meie hea trump oli see, et Lennart omas Volkswagen Transporterit mis oli ideaalne transport/kodu selle tripi jaoks. Taha furgooni oli Lennart eelnevalt narivoodi sisse ehitanud ja vahetult ennem reisi algust jõudis ta omale veel korralikud kõlarid ja woofri installeerida. Muusika oli meie suurim sõber kogu selle tripi vältel. Kui plaan oli valmis ja suund teada siis oli vaja kõik Melbourne'iga siduvad nöörid läbi lõigata ehk siis teada anda meie lahkumisest nii tööl kui ka üürikorteris. Kui need tehtud siis jäi vaid oodata päeva mil saab oma elamise autosse toppida ja lapatsi põrandasse suruda:) Tegelikult me väga ei kihutanud kui aus olla. Üritasime alati sõita mõistliku kiirusega sest aega meil oli ja kindlasti ei olnud kiiret kuhugi. Sisetunne ütles, et sellest reisist tuleb midagi põnevat ja kogemusterikast ja nii ka läits.

Meie masin

Nagu öeldud sai lahkusime Melbourne'ist 25. mail. Plaan oli lahkuda hommikul pärast tipptundi aga kuna eelmisel päeval oli hosteli sõpradega väike istumine Brunswick street'il siis lükkus start edasi ja me väljusime Melbourne'ist alles kella nelja ajal õhtul. Kogu tripi ajal üldse oli meil kaardilugemine päris heal tasemel ja tee Melbourne'ist välja leidsime üsna kergelt. Põhiliseks abivahendiks on orienteerumine selles kus asuvad mis ilmakaared. Kui see on teada siis ei olegi midagi keerulist. Mainiks veel seda, et Melbourne'ist lahkudes oleksime me ümber reastudes ühele autole peaaegu ette keeranud. Sellest oleks võinud tulla kiire lõpp meie reisile nagu New york Knicks'ile selle aasta NBA play-offides. Selles suhtes olime me Dallas Mavericks ja läksime võiduka lõpuni milleks oli minu jaoks Brisbane ja Lennarti jaoks Byron Bay.

Hume Highway'd mööda lahkusime me Melbourne'ist ja võtsime suuna Mount Beauty suunas mis asub Victoria High Country's ehk siis mägedes. Selleks pidime suuna võtma Canberra ja Sydney peale ja siis ära keerama Wangaratta'st kagu ja lõuna suunas. Meie plaan oli ära näha Victoria High Country ja siis sõita alla rannikule ja edasi jätkata teekonda põhja suunas mööda rannikut. Esimesel õhtul me Mount Beauty'sse ei jõudnudki ja ööbisime kohas nimega Myrtleford. Hõivasime omale koha väikeses parklas ja saime esimest korda und maitsta autos magades. Ütlen ausalt, päris külm oli esimene öö. Kuna ööbisime põhimõtteliselt juba mägedes siis oli ka selge, et talvel peab seal külm olema. Mainin veel seda, et Melbourne'ist lahkudes oli ilm üsna pilves ja hall. Nii oli. Järgmise päeva hommikul teretas meid aga päike kõrgel taevas. Ilmadega vedas meil kuni Sydney'sse jõudmiseni. Nii, et siit edasi kirjutades ma ei hakka mainima, et päike paistis koguaeg.

Victoria High Country

Arvan, et kell võis ärgates 10 olla küll juba. Suuna võtsime edasi Mounty Beauty poole jälle kus me sõime ühe korraliku ozi breky ja kolasime mägedes. Järgmine peatus oli Omeo, ennem mida nägime ilusat paisjärve mille nimeks on Rock Valley Storage. Sillerdava päikse ja ilusate mägede taustal oli see järv üsna imeline. Omeo'sse jõudes saatsin kaardi oma emale Eestisse ja käisime sõime õhtusööki kohalikus baaris. Omapärane elu neil seal mägedes. Väga rahulik ja sõbralik olemine. Pärast Omeo'd sain ka mina oma autosõidu oskusi proovida ja võtsin ohjad endale. Väga huvitav autosõidukogemus oli see kindlasti mööda mägesid, üles alla ja vasakule paremale. Enamuse reisi vältel oli roolis Lennart kuna see oli tema auto ja üsna pirtsakas ka veel siis arvasime, et nii on ohutum. Viga oli selles, et käigud sellel saksa masinal ei töötanud korralikult ja vajas vilunumat kätt. Hiljem muidugi ma sõitsin veel mitu korda ja käikudevahetus ei olnud probleem. Sõitis see auto nii gaasi kui bensiiniga mis hoidis korraliku summa raha meil kokku. Gaas on siin kordades odavam kui bensiin.

Freedom

Teisel õhtul pakkus meile öömaja metsatukk mis oli vahetult väljas asulast nimega Nowa Nowa. Ookean vaid mõnekümne minuti kaugusel, oli temperatuur õhtul soojem kui eelmisel ja nii me siis võtsime välja matkatoolid kuulasime muusikat ja jõime õlli. Ma mäletan, et vahepeal imetlesime öist tähtede rohket taevast ja arutlesime selle üle, kui teistmoodi on lõunapoolkera taevas põhjapoolkera taevast. Nii moodi me seal vahtisime ja imetlesime seda lähedal olevat ja samas kauget kosmost. Samal ajal muusika mängis endiselt ja auto aku tühjenes ilma meie paha aimamata...

Abivalmis austraallased

Hommikul ootas meid siis üllatus, milleks oli tühi auto aku. Üritasime seda saksa uhkust käima lükata aga tulutult. 10 minutit vist olime toimetanud kui tulid mingid asjalikud vennad oma maasturiga ja vedasid köiega meie masinale elu sisse. Maastur oli kasti ja vilkuritega ning lähemal usutlemisel selgus, et nad tegelevadki selliste asjadega ehk siis patrullivad mööda maanteid ja üks osa tööst on ka hättajäänuid aidata. kes nad siis olid? Metsavaht-maanteepatrullid?

Järgmiseks sihtpunktis võtsime Eden'i mis tähendas ka seda et jõudsime New South Wales'i territooriumile.

Jätkub...

Elagu vein!

Üks suur tere teile kallid lugejased!

Tulin just mõned tunnid tagasi töölt ja lasen hetkel head ja maitsvat Austraalia veini omale vereringesse. Küll need veinid siin maitsevad ikka hästi. Eestis ma veinist väga lugu ei pidanud aga siin lõunapoolusel on see asi külge hakanud. Vein on hea jook, ütlen ausalt. Eriti kui pole kahju paar dollarit rohkem kulutada ja osta kvaliteetne märjuke. Vahemikus 15-25 daala saab juba päris häid veine. Aga noh iga ühele oma. Võib ka osta pakiveine mis maksavad umbes 12 daala 4 liitrit. Mingit naudingut sellest ei saa aga kui on vaja ennast kiirelt ja odavalt käpuli juua siis on see mõistlik valik. Ja nagu praktika näitab siis külili maha joomiseks ei ole kallile joogile mõtet raha kulutada sest tulemus on ju ikka sama. Ehk siis alustagem sellest mida naudime ja millest lugu peame ja kui aeg nii kaugel, et silm ei taha enam seletada ja suu on lihtsalt niisama kõrvuni ilma põhjuseta siis võiks alati odavale joogile üle minna. Milleks head kraami raisku lasta? Head asja peab nautima.

Rääkides sellest heast joogist millest isegi kõikvõimas piibel pajatab siis käisin eile koos töökaaslastega veiniistanduste tripil. Nimelt külastasime kahte veiniistandust mis olid umbes pooleteisetunni kaugusel Melbourne'ist. Väga positiivne kogemus. Alustades muidugi sellest, et sai head veini maitsta otse vaadist ja lõpetades sellega, et seltskond oli meil viimase peal ja nalja sai kõvasti. Liider oli meil restorani omanik kes viskas selliseid retse kilde kõige ümbritseva kohta, et ise ka ei usu. Õnneks kõik mõistsid neid nalju ja keegi ei solvunud:) Nali ongi minu arust selline teema mis peab olema originaalne ja natuke jahmatav siis on asi õige. Aga see on minu arvamus. Kellele meeldivad Friends'i naljad ja kellele meeldivad Bo! Selecta või Peep Show naljad näiteks - maitse asi. Rääkides naljadest siis on Austraalias üks kõvemaid komöödiameistreid hetkel mees nimega Chris Lilley. Mingi aeg tagasi lõpetasime Hannaga sarja Summer Heights High vaatamise ja hetkel on pooleli sari nimega We Can Be Heroes. Nali on maitse asi nagu ka muusika jne. Iga ühele oma.

Eelmisel nädalal sai läbi tehtud ka Great ocean Road. Minule kui looduse ja loomade fännile, oli see suurepärane päev. Tööst vabal päeval broneerisin kohaliku tuuri ja vaatasin selle kuulsa nn looduseime üle. Elamus missugune! Kuna ma ei ole eriline kirjanik siis vaadake videosid youtube'ist ja muidugi vaadake minu pilte Facebookis. Nagu minu kirjutistele omane siis tuleb lõpp kiire ja lühike - head aega!

P.S. Kuradi külmaks läheb siin Melbourneis ikka. Ei olekski nagu Austraalias vaid hoopis Iirimaal või kuskil mujal kus ilm pole alati just kõige parem :)