7 January 2011

Selle aasta esimene blogi

Tere aastat uut! Saabusin just töölt ja viskusin kohe pikutama pärast värskendavat dushi. Olen olemise suhteliselt mugavaks omale teinud. Suur telku paari meetri kaugusel, mille taha on ühendatud läpakas. Selle taga omakorda on klaviatuur, mis on minu süles ja hiir mis minu kõrval tugitooli käetoel. Klappidest tuleb Notorious BIG - One More Chance remix aga raisk õlle sai otsa kahjuks:) Viimane Corona Extra mis ma majakaaslaselt laenasin lõppes paar minutit tagasi. Pühapäeval tuleb kindlasti minna Dan Murphy'sesse kasti õlle järgi. Ei ole midagi teha, see märjuke maitseb mulle. Töö juures joon liitrite kaupa vett ja kodus liitrite kaupa õlut:) Nii see käib. Õllekat pole ette tulnud ja arvatavasti sellise töötempo juures ei tulegi. Klappidest hakkas just Luniz - I got 5 on it. Väga vinge lugu. Polegi seda vana head 90'ndate räppi kuulanud ammu. Viimased aastad olen rohkem liquid drum & bassi maailmas olnud. Aga see vana hea räpp, see on kuldne ja aegumatu minu jaoks. Selle muusikaga tuleb meelde palju seiku ja pidusid noorusest. Peod kus sai käidud ja mõned sõpradega isegi korraldatud. Toimusid need Kära Kantsis, RG uue- ja vana maja vahekoridoris, RRG sööklas ja vanades garderoobi ruumides ja loomulikult lugematud pargipingid ja korteriläbud. Muusikaks oli 100% räpp(keegi muidugi pani vahel paar lugu Nirvanat millegipärast) - see ohtlik ja kapuutsiga. Mitte see bullshit tilu-lilu MTV gay räpp vaid ikka tõsine tänava muusika, milles on reaalne sõnum ja kõrvu paitavad biidid. Mulle ei paku midagi lood blingist, vägevatest autodest, majadest ja kus on iga teine lause "yo baby shake it". Ok ilusaid naisi olen nõus alati vaatama aga selleks ei pea ma seda muusikat kuulama:) Isegi kui mul oleks need vägevad autod ja majad ei viitsiks ma sellist sitta kuulata ja veel vähem oma arvutisse vabatahtlikult toppida. Selge see, et on erandeid. Ludacris näiteks. Tema sõnumid on naljakad ja huvitavad. Komöödia mulle meeldib. Eks neid erandeid on veelgi aga see pole hetkel tähtis nagunii.

See nädal on tööl olnud väga veidrad päevad. Esmaspäeval jäin trammi alla köögis ehk siis läks nii kiireks, et vahepeal ei saanud midagi aru. Lihtsalt nii võimatult kiire oli. Sel päeval oleks pidanud 2 inimest külmasid eelroogasid tegemas olema aga kahjuks olin üksinda. Ette valmistusteks jäi vähe aega hommikul ja kogu päeva tuli järjepidevalt minule tellimusi. Tavaliselt ma tellimuste vahel teen koguaeg ka ettevalmistusi aga esmaspäeval oli see võimatu. No ja nii ma siis seal rapsisin kui lõpuks tuldi mulle appi, et see toit ilusti lauale jõuaks. Lõpp hea kõik hea. Ühtegi rooga tagasi ei toodud kööki ja keegi klientidest ei hädaldanud. Üldiselt üritan endast alati maksimumi anda, et kõik oleks ilusti korralikult taldrikul nagu menüü ette näeb. Taldrikule asjade loopimine ehk cowboy moodi kokkamine pole minu stiil. Kõik peab olema korralikult. Vastasel juhul mul tulevad lihtsalt süümekad:) Kõige lihtsam on mõelda niimoodi: kui toit on ilusti taldruikul, et kas siis ise oleksid nõus seda sööma ja selle eest suurt raha maksma kui restorani einestama tuled oma värske pruudiga MTV videost:) Ok see oli nüüd väike huumor. Et siis...kui oled presentatsiooniga rahul siis on kõik korras.

Täna oli aga hoopis teistsugune päev. Arvan, et minu Georges Paragoni ajaloo lihtsaim päev. Peale ettevalmistuste ma praktiliselt midagi muud ei teinudki. Teised rapsisid ja mina chillisin rahulikult ennast homseks ette valmistades. Pole paha. tavaliselt ma jään teistest natuke kauemaks õhtuti kuna teen ka magusroogasid aga isegi seda ei juhtunud. Olin teine vend kes köögist lahkus. Stiilne!
Vägevus

Eelmise aasta lõpus käis Londoni sõber Egis külas koos oma pruudiga. Trippisime rendiautoga Gold Coastil ringi. Käisime Mount Tambourine'il erinevaid koskesid vaatamas ja vihmametsades usse ämblike ja muid elukaid otsimas:) 31. detsember käisime Byron Bays. Minul oli see vist kolmas kord juba seal käia. Mis veel huvitav siis hetkel on siin vihmahooaeg aga kui Egis kohale jõudis mõned päevad ennem aasta lõppu siis läksid ilmad ilusaks. See päev Byron Bays oli eriti palav. Pikutasin rannas kui Egis ja tema pruut ringi kolasid ja uudistasid. Mingi aeg käsisin vaatasin ka ühte majja kus ma eelmisel korral väikesest peost osa sain. Rahvas kõik valmistus aasta viimaseks õhtuks ja oldi niisama lõbusad nagu alati. Õhtul sõitsime meie tagasi Gold Coasti kuna meid ootas bbq-õhtu ja paar kasti õlut:) Kell 12 käisime nn. jahisadama juures olematut ilutulestikku vaatamas ja siis koju tagasi. Kodust muidugi läksime naabrite juurde kus pidu oli täies hoos ja mängiti beer-pongi. Lühidalt käib see nii et laua otstesse pannakse topsid jookidega ja siis hakkatakse üksteisele lauatennisepalli topsidesse loopima. Seda võib teha otse visates või laua põrkega. Mingi hetk sai ka trick-shoti teha aga ma ei mäleta mis puhul. Kui trick-shotiga tuli tabamus siis teine pidi 3 topsi jooki ära jooma. Laua keskel oli ka tops puhta veega kus ennem igat sooritust pall puhtaks loputati. Päris lahe mäng ma ütleks:)
Vaade dzungli põrandalt taevasse

Selline oli siis aasta 2011 esimene blogi. Loodame, et kõikidel selle blogi lugejatel tuleb 2011 parem kui 2010. Nii. et pea püsti ja täiskäigul edasi!

Safe!
Mina...lambist

No comments:

Post a Comment