I'm back...

Tere! Olen tagasi... 


Ütlen ausalt, et pole lihtsalt viitsinud blogi kirjutada. Nagu ikka minu puhul juhtuda võib siis algul lendan suure hurraaga peale asjadele ja siis huvi kaob. Ma ei tea miks see nii on. Arvan, et olen lihtsalt laisk inimene teatud asjade suhtes. Aga seda ma luban, et see kirjutis ei jää viimaseks siin ülimenukas ja suuri "auhindu" võitnud blogis:) Ei oska öelda millal jälle suvatsen tegeleda sellega ja kui pikk saab olema see blogi mida hetkel kirjutan. Juhtumeid ja kilde oleks kindlasti millest kirjutada aga kas jõuan ja viitsin...?

Hetkel olen kodus ja lõpetasin just kanal2.ee'st Krimi vaatamise. Ennem seda vaatasin Kadunud Maailma. Vanu Poiltseikroonika kaadreid vaadates, ma ikka ja jälle imestan, et kui kirev see elu meil armsas, väikses Eestis oli umbes aastat 5-10 tagasi. Uskumatu! Mitte. et see nüüd ja praegu väga teistmoodi oleks aga tundub, et väikesed muutused on siiski toimunud Eesti elus. Kahtlemata liigume paremuse suunas. Tee on okkalik ja konarlik aga siiski... Chin up and forward is the way to go! 

Miks ma nüüd üldse Eestist räägin? Ma ei ela ju Eestis:) Küll aga olen Eestist pärit ja uhke selle üle. Pole ka põhjust mitte uhke olla. Me oleme tubli rahvas ja raskustega harjunud. Selle all ma pean silmas kõiki Eesti elanikke - eestlasi, venelasi, ukrainlasi, soomlasi jne. Teeme nii, et see on väike järelehüüe Eesti Vabariigi aastapäevale. Sel ajal kui teie vaba päeva nautisite ja sini-must-valget lippu imetlesite olin mina tavapäraselt töörutiinis... fillet medium rare, duckling and porterhouse(sirloin) medium...table 14... see oli minu Vabariigi aastapäev - töö!


Aga ma ei kurda. Hakkan vaikselt töö ja eluga harjuma Melbourne'is. Kõik sujub ja iga päev õpin ja kogen midagi uut ja huvitavat. Algus on küll olnud raske kuna täitsa nullist alustada grillil töötamist, korralikus ja üsna hõivatud restoranis ei ole kerge. Aga kõigega harjub ja kui vaeva näha saab hakkama ilusti. Töökaaslased on mõistlikud ja sõbralikud. See annab väga palju positiivset energiat ja asjad lihtsalt sujuvad:) Ma usun, et meil on hea tiim hetkel köögis.


Hostelist ma kolisn ära juba 2 nädalat tagasi. Elame Hannaga Clifton Hillis mis asub ainult ühe rongipeatuse kaugusel minu endisest kodust. Mina olen väga rahul ja Hanna ka. Siin on mõnusalt vaikne, puhas ja korralik elamine. Elementaarne mida eluks vaja. Meil on kahetoaline korter kus elame ainult meie. Omaniku käsutuses on suur tuba kus ta peab oma kontorit. Ta veedab seal paar tundi igal tööpäeval ja see on kõik. Ülejäänud aja on elamine meie päralt. Kes on Hanna? Hanna on minu hea sõber Rakverest. Tuli Melbourne'i kooli õpima ja pidu panema... ja kildu viskama:)

Home sweet home

Aitab küll...


P.S. Üritan lähiajal video Melbourne'ist valmis saada. Hetkel on asi pooleli...